Iseloom
Corgi
on karjakoer, kes harjunud elama oma karjaga koos. Ta on sõbraliku,
rõõmsa ja enamasti üsna rahuliku iseloomuga. Ta sobib hästi
perekoeraks, kuid ta ei ela kuigi meelsasti õues üksi. Õhtul tahab
kindlasti olla oma perega koos.
Ta ei ole valvekoer, kuid hoiatab
oma häälega, kui keegi läheneb (uksekella efekt on olemas). Ta on
sõbralik ja usaldav, saab enamasti hästi läbi teiste koertega.
Sobib hästi nii korteris pidamiseks, on üsna seltskondlik ja tal tuleks lasta piisavalt palju viibida toas koos pererahvaga.
Koolitamine
Corgi
seltsis on lihtne harrastada paljusid erinevaid koolitusalasid -
agility, kuulekuskoolitus, karjatamine jms. Ta on lihtsalt koolitatav
ja naudib seda väga.
Eestis harrastatakse corgiga enamasti
agility't ja kuulekuskoolituseski ei ole nad võõrad. Hoolimata oma
pikast ja madalast kehast, on ta piisavalt kiire ja vilgas, et
võistlemine temaga ei ole ka miski kunsttükk.
Tervis
Sageli
arvatakse, et tõukoerad on haigemad, kui krantsid. Tõenäoliselt on
selle väärarvamuse põhjuseks lihtsalt see, et tõukoerte omanikud on
reeglina teadlikumad koerapidajad, kes hoolivad oma lemmiku tervisest
rohkem ja külastavad sagedamini loomaarsti.
Welsh corgid on
suhteliselt terve tõug. Probleemiks on olnud silma ja südamehaigused,
mille suhtes ka eeskujulik kasvataja oma koeri uurib ja kasutab
aretuses terveid koeri.
Igapäevahooldus
Welsh
corgi karv on keskmise pikkusega, mille all on tihe aluskarv. Corgid
võiks ideaalis kammida kord nädalas ja karvavahetuse perioodil
tihedamaltki (kasutades spetsiaalseid kamme on tulemus kiirem).
Selliselt püsib kodu karvavaba ja koer nägus.
Corgi puhul on
oluline küünte- ja käpakarvade lõikus. Welsh corgi käpa kuju peab olema
kompaktne ja hoolitsetud. See tähendab, et küüned peaksid olema
lühikesed (sedasi, et küüned seistes vastu maad ei ole) ja käpakarvad
pügatakse lühikeseks. Talveperioodil peaks lõikama küüsi kord nädalas,
olenevalt kui kiirelt koer neid ise kulutab.