Iseloom

 
Corgi on karjakoer, kes harjunud elama oma karjaga koos. Ta on sõbraliku, rõõmsa ja enamasti üsna rahuliku iseloomuga. Ta sobib hästi perekoeraks, kuid ta ei ela kuigi meelsasti õues üksi. Õhtul tahab kindlasti olla oma perega koos.
Ta ei ole valvekoer, kuid hoiatab oma häälega, kui keegi läheneb (uksekella efekt on olemas). Ta on sõbralik ja usaldav, saab enamasti hästi läbi teiste koertega. 
Sobib hästi nii korteris pidamiseks, on üsna seltskondlik ja tal tuleks lasta piisavalt palju viibida toas koos pererahvaga.

Koolitamine

 
Corgi seltsis on lihtne harrastada paljusid erinevaid koolitusalasid - agility, kuulekuskoolitus, karjatamine jms. Ta on lihtsalt koolitatav ja naudib seda väga.
Eestis harrastatakse corgiga enamasti agility't ja kuulekuskoolituseski ei ole nad võõrad. Hoolimata oma pikast ja madalast kehast, on ta piisavalt kiire ja vilgas, et võistlemine temaga ei ole ka miski kunsttükk.

Tervis

 
Sageli arvatakse, et tõukoerad on haigemad, kui krantsid. Tõenäoliselt on selle väärarvamuse põhjuseks lihtsalt see, et tõukoerte omanikud on reeglina teadlikumad koerapidajad, kes hoolivad oma lemmiku tervisest rohkem ja külastavad sagedamini loomaarsti.
Welsh corgid on suhteliselt terve tõug. Probleemiks on olnud silma ja südamehaigused, mille suhtes ka eeskujulik kasvataja oma koeri uurib ja kasutab aretuses terveid koeri.

Igapäevahooldus


Welsh corgi karv on keskmise pikkusega, mille all on tihe aluskarv. Corgid võiks ideaalis kammida kord nädalas ja karvavahetuse perioodil tihedamaltki (kasutades spetsiaalseid kamme on tulemus kiirem). Selliselt püsib kodu karvavaba ja koer nägus.
Corgi puhul on oluline küünte- ja käpakarvade lõikus. Welsh corgi käpa kuju peab olema kompaktne ja hoolitsetud. See tähendab, et küüned peaksid olema lühikesed (sedasi, et küüned seistes vastu maad ei ole) ja käpakarvad pügatakse lühikeseks. Talveperioodil peaks lõikama küüsi kord nädalas, olenevalt kui kiirelt koer neid ise kulutab.